Kuuke veel ja ongi juba ühe aastane.Alles ta ju sündis ja oli ni pisi pisi ......Miks see aeg nii kiiresti lendab?
Kui nüüd mõelda siis ,siis kui ta sündis ja nuttis esimesed elukuud ööd ja päevad-tahtsin ju et ta juba kasvaks suuremaks ja ei nutaks nii palju..... ja sinna see aeg nüüd läinud ongi.
Lubasin et selle lapsega ma naudin seda titeaega täiega,sest nad kasvavad nii kiiresti ja kui seda mitte nautida jääb sellest pm tühi auk ;)
Aus olla siis ega esimesed kuud ei nautinud küll,neid magamata öid ,nutuhoogusid,gaasivalusid.Nüüd aga -ta on ju tõeline päike mu päevas,hommikul ärkab naerulsuuga,päeval askeldab omaette(no ikka emme sülle tahab ka vahest) ja on üldse üks rosinake(meie issi rosin)-Väike päike igas päevas :)
Aga nüüd viimasest kuust enne suureks saamist :D
Oskusi juures nagu pole ja meie arvates väga varajasest kõndima hakkajast pole mingit kõndijat veel ;) aga Mustamäe ortopeed ütles et aastaselt kõnnib,eks näis ;)
Üritab ilma tugeteta seista ja saab edukalt hakkama ka ;)
Lemmikoht on köök,kus on igasugused sahtlid ja kapid,mida lahti kiskuda.Ja viimase aja hitt on potid ,pannid-millega saab mõnusat lärmi tekitada :)
Ja jälle algas uus elukuu nohuga :( Ei tea kust sai -esimesed päevad olid raskemad,nüüd juba parem.Käisime ka üle mitme mitme kuu Alal,muidugi oli laps raskes nohus ja näitas end ka vastava tujuga.... :D Ei tea kas vanaema tahabki teda suvel enda juurde maale :D
Kaalu pikkust 11kuuselt me ei saa,kuna visiit pole-ma ei hakanud aega ka panema....üks kuu vahelt puudu-pole hullu. Küll aastaselt siis mõõdame kaalume.Aga ega tunde järgi kaalu palju juures pole-ta on meil selline pisike preilike :) Nagu Alal vanaema ütles et mida rohkem riideid seljast ära võtad-seda väiksemaks ta jääb :D
No comments:
Post a Comment