12,elukuu

Kuuke veel ja ongi juba ühe aastane.Alles ta ju sündis ja oli ni pisi pisi ......Miks see aeg nii kiiresti lendab?
Kui nüüd mõelda siis ,siis kui ta sündis ja nuttis esimesed elukuud ööd ja päevad-tahtsin ju et ta juba kasvaks suuremaks ja ei nutaks nii palju..... ja sinna see aeg nüüd läinud ongi.
Lubasin et selle lapsega ma naudin seda titeaega täiega,sest nad kasvavad nii kiiresti ja kui seda mitte nautida jääb sellest pm tühi auk ;)
Aus olla siis ega esimesed kuud ei nautinud küll,neid magamata öid ,nutuhoogusid,gaasivalusid.Nüüd aga -ta on ju tõeline päike mu päevas,hommikul ärkab naerulsuuga,päeval askeldab omaette(no ikka emme sülle tahab ka vahest) ja on üldse üks rosinake(meie issi rosin)-Väike päike igas päevas :)
Aga nüüd viimasest kuust enne suureks saamist :D
Oskusi juures nagu pole ja meie arvates väga varajasest kõndima hakkajast pole mingit kõndijat veel ;) aga Mustamäe ortopeed ütles et aastaselt kõnnib,eks näis ;)
Üritab ilma tugeteta seista ja saab edukalt hakkama ka ;)
Lemmikoht on köök,kus on igasugused sahtlid ja kapid,mida lahti kiskuda.Ja viimase aja hitt on potid ,pannid-millega saab mõnusat lärmi tekitada :)
Ja jälle algas uus elukuu nohuga :( Ei tea kust sai -esimesed päevad olid raskemad,nüüd juba parem.Käisime ka üle mitme mitme kuu Alal,muidugi oli laps raskes nohus ja näitas end ka vastava tujuga.... :D Ei tea kas vanaema tahabki teda suvel enda juurde maale :D
Kaalu pikkust 11kuuselt me ei saa,kuna visiit pole-ma ei hakanud aega ka panema....üks kuu vahelt puudu-pole hullu. Küll aastaselt siis mõõdame kaalume.Aga ega tunde järgi kaalu palju juures pole-ta on meil selline pisike preilike :) Nagu Alal vanaema ütles et mida rohkem riideid seljast ära võtad-seda väiksemaks ta jääb :D

"läbi raskuste lillede poole" :D

Kuigi Rebeka oli kuni 8nda elukuuni öine ärkaja ja mitu korda sööja.Kuni 5-6elukuuni nuttis öösel mitu korda ja kuni kolmanda elukuuni oli päeval ka tihe nutmine gaasidest.Magas vaid siis kui käru liikus(kas siis toas või õues),eks oli ka selliseid päevi kus vedasin käru kööki,ühe käega kiigutasin ja teisega käega tegin süüa. Või panin turvahälli ja ühe käega kiigutasin et ei nutaks ja teise käega tegin süüa või triikisin pesu-aga sain hakkama. Eks ma nurisesin ja vingusin ka,aga see asjade loomulik kulg,ma usun :)

Nüüdseks on Rebeka aga superlaps . Päeval toimetab ise,mängib mänguasjadega,vahepeal käib ja kontrollib mis emme teeb. Päevaunne panen rõdule või jalutame õues(õigemini mõlemad päevauned).Ööunne panen lapse voodisse,piimapudel suhu(see juuakse tühjaks),meie kõik 8lutti pea kõrvale,veepudel ka voodinurka,tuli kustu ja hiljemalt 30 min pärast magab(on olnud ka juhuseid kui panen magama,siis poole tunni pärast tuleb hädakisa-siis võtan välja ja mängib veel pool tunnikest minuga või õega ning teisel katsel jääb magama).Öösel ei ärka ja hommikune äratus on 8.30 ajal

Võiks ütelda et praegu juba on elu lill :)
Neljapäeva õhtul tarisin lapse voodi lastetuppa Pühapäeval kui Kristelle ka maalt tuleb,siis üritan nad ühte tuppa magama ka saada-kui see õnnestub, vot siis on elu täitsa 10+


Käisime just seenevihmaga jalutamas-mõnus oli Käisime Jukus jutustamas Rebeka säras kõigile ja näitas kui püsimatu ta on-kohe vankrist välja ja tegudele :D